Romantika

Romantika viitab esteetilisele ja kultuurilisele suunale, mis tekkis 18. sajandi lõpupoole Euroopa loomets, kuid mille juured ulatuvad sügavamale traditsioonidesse, mis tähistavad individuaalsust, emotsioone ja looduse ilu. Romantika pöördus klassikaliste, loogiliste ja kaaluva ajaloo suuniste vastu, rõhutades pigem subjektiivset kogemust, intuitsiooni ja vaimset eneseteadlikkust. See liikumine mõjutas mitmeid kunstivorme, sealhulgas kirjandust, maalikunsti ja muusikat, julgustades loovisikuid väljendama oma tundeid, isiklikke elamusi ja sotsiaalset kriitikat. Romantika iseloomustab tihti loodusmotiivide, mütoloogiliste viidete, samuti selliste tunnete nagu armastus, igatsus ja melanhoolia väljendus. Romantika embaid ideed, mis sageli seovad üksikisiku ja universumi, ning kutsub esile inspiratsiooni ja loomingulisi teemade arengut. Romantika lõi aluse hilisematele kultuurilistele ja sotsiaalsetele liikumistele, sealhulgas modernismile, ja selle mõju on tunda ka tänapäeval, nii kunstis kui ka laiemas kultuurilises diskursuses.